Blogi

Enese väärtustamine juhatab kahetsusest välja

"Kas mõnd oma elus aset leidnud lõppemist pole sa täielikult suutnud aktsepteerida seepärast, et sa siiani süüdistad juhtunus ennast või teisi? Kahetsus on märk sellest, et üks osa sinust keerleb minevikurattas ja seepärast ei jõua kogu sinu energia olevikuhetke. Sellest sündmusest lahtilaskmine ja oma energia sammhaaval tagasikutsumine võib osutuda tõeliseks väljakutseks. Ent püüda oma eluloos edasi liikuda, olles aheldatud mineviku raskuse külge, saab olema veelgi raskem.
Loe lisaks

Kuldniit

Mis on paradoks? Iga paradoks hõlmab kaht elementi, tõde ja printsiipi või vaatenurka, mis näivad vastuolulised, kuid on mõlemad siiski tõesed. „On olemas parimad ajad ja halvimad ajad”, „kõik head liidrid on teenijad”, „mida rohkem õpid, seda rohkem mõistad, et sa midagi ei tea” – need kõik on paradoksid. Suur osa elu müsteeriumist ja tähendusest, elu komöödiast ja tragöödiast baseerub paradoksidel. Kõige tulihingelisemad võitlejad on teadlased (kes ikka veel püüavad lahendada füüsika paradokse), koomikud (kellele makstakse selle eest, et nad näitavad meile kätte elu vasturääkivused) ja müstikud, kes usuvad, et me võime osa saada vaimsest maailmast samal ajal, kui tegutseme veel füüsilises maailmas – suurim paradoks kõikidest olemasolevaist
Loe lisaks

Enese tundmaõppimine

Selle asemel, et suruda ennast väljapoole omaenese piire ja pumbata oma energiasammast stimulantide abil üles nii, et sul oleks rohkem jõudu täita kohustusi teiste ees, nõuab enese austama õppimine teismoodi harjumuste sissejuurutamist. See nõuab, et sa muutuksid üha teadlikumaks sellest, mida sina vajad praegusel hetkel nii sisemisel kui välisel tasandil. Selleks, et panna käest see raamat ja teha just seda, mida sa pead tegema selleks, et taassaavutada tasakaal ning et sa mäletaksid teha seda ka homme ja ülehomme ja nii edasi, pead sa õppima ennast tundma.
Loe lisaks

Hõivatuse illusioon

Veel üks müütidest, mis teeb raskeks enesele vajaliku tähelepanu pööramise, on arvamus, et hõivatus on tugevus: mida rohkem palle me korraga žonglöörime, seda tugevamad me oleme. Kui meil näib olevat võime vaibumatu energiaga aina edasi ja edasi liikuda, siis usume, et me suudame kõike teha. Me usume, et me oleme ühe spetsiaalse tõu erilised liikmed ja me oleme loodud selleks, et vaid anda ning kel pole tarvis puhata ega teha pause nõndasamuti nagu kõigil teistel. See on trikk, mida me mängime enese arvel. Tõde on, et mida rohkem me tunneme vajadust midagi teha, seda vähem energiat meil tegelikult on.
Loe lisaks

Iseendale andma õppides

Mõned meie hulgast on aukartust äratavad andjad, aga mitte väga head vastuvõtjad. Me ei küsi teistelt tuge. Me ei tunnista teistele ega ka endile, et me seda üldse vajame. Meile ei meeldi isegi komplimente vastu võtta. Me asume paradoksi ühel poolel („mul on kohustus anda teistele”), aga me oleme unustanud teise poole („mul on kohustus anda ka iseendale”). Kui see juhtub, astub universum vahele, et meid üles äratada, luua tasakaal ja näidata meile, et me peame austama ka iseennast.
Loe lisaks