KESKENDU OLULISELE – Gopi Kallayili raamatust "Internet Sinu sees"

Neliteist aastat tagasi keset punkt-comi buumi[1]ühinesin meeskonnaga, kes hakkas Silicon Valleys ettevõtet käivitama. Firma rajamine on uskumatult stressirohke, ettevõtte juhtimine veelgi enam. Säherdune tegevus esitas meile iga päev musttuhat väljakutset – küll tõrkus server, küll ähvardas meie suurim allkirjastatud tehing läbi kukkuda.



Lisaks otsustas meie võrguinsenerist tipptegija lahkuda suuremat töötasu maksva konkurendi manu ja kui me poleks rahastamisega midagi ette võtnud, ei oleks me suutnud ka palkasid välja maksta. Selle  kaose keskel olles helistasin sõbrale, kes vajas pausi nagu minagi. Pakkisime kotid ja suundusime Püha Lucia mäele Big Suri rannikul, et minna koos Camaldoli 11 mungaga nende eraklasse. Nood mungad on sügavalt häälestunud oma sisevõrgule ning julgustavad samasuguse tõsise pühendumisega ka oma külalisi keskenduma meditatsioonile, vaikusele ja mõtlusele.

Erakla asub mägedes, vaatega Vaikse ookeani kõige kaljusemale rannikualale. Minul ja mu sõber Sukul olid eraldi toad, hoidmaks ära kiusatust lobiseda. Vähemalt  minusugusel oleks see kindlasti tekkinud, mille tagajärjel oleksin hoidnud Sukut ärkvel kogu öö. Oleme mõlemad uudishimulikud ja aplad lugejad. Tema on käinud kaheksakümne kolmes riigis ja mina viiekümne neljas. Räägime lõputult kõigest, alates geopoliitikast ja lõpetades Paapua suguharudega Uus-Guineas. Teemasid jätkub, alates lugudest meie kolledži ühiselamus, Balti laevandusindeksi kõikumisest (kuna hiinlased rendivad konteinereid nii palju, et teistele ei jätku) ja Komodo draakonitest kuni bioloog Edward Osborne´i Wilsoni uurimuseni sipelgate elust. Kogu selle reisi vältel tutvusime New Camaldoli eraklaga ja lugesime, kuid kõnelesime harva.
Veetsime aega oma tubades ja eraaedades, kus kasvasid metsikud taimed, madal rohi, palmid ja oliivipuud, ning kust avanes vaade all laiuvale ookeanile. Veetsin seal tunde, ammutades endasse päikest ja vahtides ainiti merele, katsega rahustada oma vigasaanud närve. Kaks korda päevas valmistasid mungad toitu ja asetasid selle söögisaali, et saaksime selle sealt võtta ja oma tuppa viia. Vaikuses. See oli imeliselt ilus kogemus.
Kui külalised soovisid juttu puhuda, pidid nad mäest alla laskuma ja krundi piiridest väljuma. Muul juhul innustati meid võtma aega vaikuse tundmiseks looduses ja iseendas. Ometi rändasid mu mõtted endassesüüvimise asemel hoopis firma käivitamisele. Need jõudsid ikka ja jälle äriplaani juurde, puudutades äri edenemist, elektroonilisi seadmeid ja juhtimist. Antud olukorras oli see kõik viimane, millele tahtsin oma tähelepanu suunata ja ometi püsis mõte firmal. Selle asemel, et võidelda oma tõrksa meelega, istusin lihtsalt keset oma mõtteid. Tagasi äriplaani juurde. Usaldusväärne äriplaan oli ettevõtte tegutsemiseks ja töötajate koondamiseks ühise eesmärgi nimel hädavajalik, et meeskonnana toimida ja oma plaan ellu viia. Ja mis kõige olulisem, riskikapitali investorid ei vaataks meie poolegi, kui meil puuduks tõsiseltvõetav ja põhjalik äriplaan. Meil olikindel plaan, kooskõlas meie missiooni, sihtide ja eesmärgiga. Ning kõik see ajendas mind looma äriplaani oma elu jaoks.
Viimase paari aasta jooksul, alates sellest, kui kuulsin David Pottrucki Whartoni ärikoolis kõnelemas karjäärivalikute vastavusse viimisest oma eesmärgiga, olen elanud selle ideega, aga konkreetset plaani polnud ma välja töötanud. Ma polnud läbi mõelnud olulisi põhiideid, mis mu eesmärki toetaksid. Niisiis istusin erakla aias ja mõtisklesin, millised need põhialused olla võiksid. Mõne minuti pärast avasin silmad, haarasin pliiatsi ja hakkasin oma elukorralduse põhimõtteid kirja panema.
Kavatsesin piirduda ühe lehega. Mulle lihtsalt meeldiks, kui saaksin võtta üheainsa paberi ja öelda: “Need põhimõtted siin korraldavad minu elu.” Kirjutamise käigus otsustasin, et vajan suuremat selgust. Kas ma suudan need põhimõtted vormistada viieks sõnaks? Ma tegin seda. Viis sõna. Võin igal ajal vaadata oma põhitõdesid, mis on kogu aeg mu käeulatuses, ja öelda: “Need asjad on minu elus kõige olulisemad. Need on minu elu põhitõed. Need annavad mulle elu mõtte ja eesmärgi.”
Näiteks üks olulisemaid asju minu elus on tervis, mis hõlmab kõiki tervisega seotud vaimseid, emotsionaalseid, füüsilisi, hingelisi ja rahalisi aspekte. Sellepärast koondan oma aja ja energia tervist toetavatele tegevustele ning püüan vältida tegusid, mis töötavad selle vastu. Öeldes “jah” olulisele, saad öelda “ei” paljudele ebaolulistele asjadele. Ma ei astu oma viiest põhitõest üle. Aga sinu olulised põhitõed on sinu enda valida. Millele mina tähtsust omistan, see ei mängi rolli.
Võiksin öelda, et kulutan neile viiele põhiaspektile 80% oma eluenergiast. Ülejäänud osa, umbes 20%, kulub tähelepanu kõrvale juhtimiseks ja kohustusteks, nagu näiteks koosolekud või pidulikud õhtusöögid. Need võtavad aega ja energiat, mille panustaksin meelsamini meditatsioonile, joogaharjutustele või isegi poolmaratonideks valmistumisele – osalen poolmaratonidel korra aastas lihtsalt selleks, et veenduda oma füüsilise vormi piisavas headuses ning jõuda finišisse elusana. Suhtun neisse 20-protsendilistesse eesmärgist kõrvalejuhtimistesse kui hinda, mida pean oma suurepärase elu eest maksma. Oma ajakasutuse viiele põhitõele keskendumine on muutnud minu elukvaliteeti ja selle tulemuseks on rahulolu.
Mõned arvavad, et nimekirja koostamisega alustamine ja selleks aja leidmine on raske. Aga sinu nimekiri ei pea valmima korraga. Mõnel inimesel võib olla raske välja mõelda isegi seda, mis talle hetkel rõõmu valmistaks. Võid oma nimekirja loomise alustuseks panna kirja midagi, mis praegusel eluperioodil sinu meeleolu kasvõi natukene tõstab. Samuti võib nimekiri olla alguses pikk ja koosneda koguni 200 nimetusest. Kirjapandut läbi vaadates saad endalt küsida: “Millised asjad pole väga olulised?” Tõmba need ülestähendused, mis ei teeni su parimaid huve, maha. Loe oma nimekiri aeg-ajalt uuesti läbi, kuni alles on jäänud käputäis põhitõdesid, eelistatavalt ühekohaline number – vähem kui kümme, ideaalis vähem kui viis. Need on sinu peamised prioriteedid ja kõik muu on müra.
Google’i omanduses oleva YouTube’i tegevjuht Susan Wojcicki järgib põhimõtet, mida nimetab kolme suure kalju meetodiks. Susan, töötaja number 16, on Google’is olnud algusest peale. 1998. aastal, kui Susan last ootas ja oma eluasemelaenu maksete pärast muretses, üüris ta oma Menlo Parki linnas Santa Margarita avenüül asuva garaaži Larry Page’ile ja Sergey Brinile, kes tegid sellest kaupluse ja asutasid seal väikeses ruumis Google’i, mis asus ainult kuue miili kaugusel praegusest peakorterist. Susan on nii Google’is kui ärimaailmas laiemalt palju saavutanud. Aastal 2015 lisati tema nimi ajakirja Time saja kõige mõjukama inimese loetellu. Ta pole mitte ainult kõrgema astme juht, vaid ka pühendunud ema oma viiele lapsele, olles valmis abistama neid kodutööde tegemisel ja sünnipäevapidude korraldamisel. Ta on laste jaoks olemas.
Olen Susanit tundnud aastaid. Ühel päeval tõmbasin ta kõrvale. “Igal hetkel on sul kuuskümmend kaks asja, mis su tähelepanu vajavad, ja sadu tegevusi, mis oma järjekorda ootavad. Kuidas suudad sa seda kõike ohjata ja sealjuures veel tervet mõistust säilitada?“ küsisin. Susan vastas, et ohjab seda kaost ja jutuvada kolmele põhielemendile keskendudes, mis tagavad radikaalse edasimineku ja edu äritegevuses, mida ta praegusel hetkel haldab. Susan töötab YouTube’is, Google’is ja Silicon Valleys, väga kõrgtehnoloogilises süsteemis, järgides seejuures oma kolme olulist põhimõtet. Ta kirjutab kolm olulist asja märkmepaberile, mille kinnitab oma arvutimonitori külge.
Big Suri eraklast tagasi jõudes jälgisin kriitilise pilguga, millele oma aega suunan, et näha, kuidas oma põhitõdesid silmas pidades päevatunde jaotan. Kindlasti polnud see tasakaalus. Tööl olles juhtisin agaralt äri ja olin olulised tõed, mida oleksin tahtnud äris esikohale asetada, hoopis kaotsi lasknud. Ja väljaspool tööd? Väljaspool tööaega oli seda üldse raske teha. Pidin asjad viima tasakaalu, millega kohe ka algust tegin. Kaasasin oma põhitõed töistesse ja kodustesse tegemistesse, luues tasakaalu.
Endale oluliste põhimõtete nimekirja koostamiseks pole sul tarvis kloostrisse eralduda. Sinu auto, büroo, miks mitte ka köögilaud hilisõhtul pakuvad endaga olemiseks suurepärase võimaluse. Selles vaikuses, kuskil rahulikus kohas leiad kontakti iseendaga. Istu ja küsi endalt: “Missugused on minu põhitõed?” Ole enda jaoks kõige olulise määramisel täpne. See protsess ei pea olema liiga keeruline. Sinu nimekiri võib olla väga lihtne ja koosneda sellest, mis esimesena pähe tuleb. Näiteks pere, tervis või rahaline edu. Sa oled ise selle määraja. Lihtsalt süvene endasse ja pane nimekirja vaid mõned eesmärgid. Kui elus valitseb kaos, pööra tähelepanu sellele, mis on sulle oluline. Kui tunned segadust, keskendu esmatähtsale. Kui tähelepanu hajub, suuna see tagasi kõige olulisemale. Lihtsalt too tähelepanu tagasi.


[1]Punkt-comi buum viitab internetifirmade vahel aastatel 1995–2000 aset leidnud spekulatiivsele investeerimismullile, kus liiga kerge rahastamisvõimalus muutis ettevõtete tulevikuplaanid pealiskaudseks.

Eelmine
Ümberlaadimine, ehk Pico Iyer'i sissejuhatus Gopi Kallayil raamatule "Internet Sinu sees"
Järgmine
SAA SÕBRAKS ISEENDAGA – Gopi Kallayil raamatust "Internet Sinu sees"