Iga kurbus ja iga armastus on ise värvi Mannil on peale minu teisi mehi palju kulub, aga Katil mitte kedagi, vähemalt tõsiselt mitte. Mann ei armasta lubadusi ja seletamisi ja muud sellist tõsist jama. Ta armastab käesolevat hetke ja oskab sellest rohkem välja võtta kui keegi teine. Loe lisaks
Eks me ju räägigi tummade keelt... Igavesti see kesta ei saa. Mann, Kati ja mina. Ja kõik teised. Ja see, et ma midagi ei tea. Miski aina koguneb ja koguneb. Tühja elu vaakum aina suureneb ja suureneb, aeg-ajalt murdub lõdvestavaks peoks. Enamik on kuskil paigas. Ja ma ei kadesta neid. On ju neidki, kes oma ameti- ja perekonnaelu vaikselt ja kenasti oskavad elada (tööd ikkagi vähem või rohkem kirudes), aga ma tean, et mina sellega toime ei tuleks. Loe lisaks
Ainult puhas olemine on midagi Fotokotiga mees kõndis lasteaia aia ääres. Lapsed olid õues, kakerdasid sihitult ja pahaaimamatult nagu ikka, elasid oma maailmas. Fotograaf elas oma maailmas. Hommikupoolik, päike paistis. Hea ilm laste pildistamiseks ja kana tapmiseks. Ta tõmbas tähelepanu sellega, et liikus arglik-hiilival sammul, pea õlgade vahel, parem käsi näppis juba fotokoti lukku. Loe lisaks