Helen Michaels: "Damaskuse savi minu seljakotis" Riia poole sõites, natuke enne Iklat mereäärt otsides võite sattuda ühe üpris isevärki sildiga talu õuele. Esmapilgul värava kohal puidust nikerdust vaadates olete kindlad, et sinna on kirjutatud „Loojangu”. Aga veidi aja pärast hakkab kripeldama – oot-oot, misasja? Loe lisaks
Helen Michaels: "Aja algus" Üheksateistaastane Anna istub keset Pariisi asuva haigla Cochin Hôpitaux ootesaali järjekorras juba viiendat tundi. Rahvast on palju. Pisarad noore pikajuukselise tumedapäise naise jäises näos on juba peaaegu kuivanud, aga ripsmetušš endiselt põskedel laiali. Anna beeži mantli vahelt punnitav kõht valutab lakkamatult ja üha hullemini. Loe lisaks
Helen Michaels: "Iga laps on seda väärt..." Kollase renoveeritud puitmaja teise korruse lahtiste akende tagant on kuulda kesksuvele iseloomulikku putukate elavat suminat ja muruniitja plärinat. Diana kõnnib toas kassisammul ringi – ta teab täpselt, millisele elutoa põrandalauale astuda, et selle kääksatus kõrvaltoas lõunaund magavat pisikest Eduardi ei ärataks. Loe lisaks