Organiseerime ära kogu maailma info ja teeme selle tasuta kättesaadavaks. Kõigile!
Gopi Kallayil on google’i brändi turunduse tähtsaim visionäär (ingl Chief evangelist). Ta töötab google’i müügimeeskondade ja klientidega, aidates nende brändidel digitaalse turunduse abil kasvada. lisaks on ta kõnemees ja arvamusliider ning pühendunud triatleet ja joogaharrastaja. Ta on veendunud, et jooga ja meditatsiooni harrastamine google’is loob firmas uue kvaliteedi, mida saab äriliselt mõõta.
Aastaid tagasi tegi Gopi Kallayil oma elus otsuse, et just Google on see firma, kus ta töötada soovib. Enne Google’iga ühinemist oli ta olnud kahe idufirma kaasasutaja ning elanud läbi kõik Ameerika unelma erinevad faasid: alustanud garaažis uue ettevõttega, kaasanud kapitali ja hiljem idufirma maha müünud. „Silicon Valleys elavad kõik Steve Jobsi, Larry Page’i ja Mark Zuckerbergi kangelaslugude mõju all. Igaüks tahaks rajada järgmist Facebooki või Apple’it,“ selgitab Kallayil, et ka tema tuli Silicon Valleysse väikesest India külast suurte unistustega.
Pärast teise idufirma rajamist tundis ta, et soovib oma ellu pisut rohkem stabiilsust ning et seda suudab pakkuda ettevõte, mil juba tugev jalgealune olemas. „Soovisin kindlasti töötada firmas, mis oleks oma sektoris tipptasemel, sest selline keskkond tõmbab ligi nutikaid inimesi ja uuenduslikke ideid,“ selgitab Gopi Kallayil, miks Google tundus aastal 2005 tema jaoks kõige atraktiivsem tööandja. „Seda energiat, mis Google’i töökeskkonnas juba tol ajal valitses, võiks kirjeldada kui idealistlikku visiooni, kus meeskonna ainus eesmärk on tehnoloogia abil inimkonna suurtele probleemidele lahendused leida,“ räägib Kallayil.
Google’is ei öelda suurtele probleemidele lahendusi otsides kunagi ei ning töötatakse vaid nende teemadega, mis loovad läbimurret. „See ongi innovatsiooni võti,“ räägib Kallayil ja selgitab, et innovatsioon on alati revolutsiooniline, varasemast täiesti erinev lähenemine probleemile ning maailmale.
„Võtame näiteks Google Mapsi (Google’i kaardid). Veel mõned aastad tagasi oli maailmakaart kahemõõtmeline. Selleks, et tervet maailma korraga kaardil näha, oli vaja trükkida väga pakse atlasi. Google otsis lahendust, mis võimaldaks maailma mahutada nutiseadmesse,“ selgitab Kallayl ning jätkab: „Enamik inimesi ei suudaks ettegi kujutada, kuidas tõlkida kaardi andmed digitaalseks infoks. Google’i töötajad said aru, et inimesed rändavad ilmas ringi üksteisega suheldes. Inimesed kasutavad erinevaid maastikul olevaid objekte – näiteks vana kirik, mille juurest tuleb pöörata vasakule, et templisse jõuda. Indias selgitavad inimesed üksteisele asukohti just sel viisil,“ selgitab Kallayil, kuidas Google Mapsi revolutsiooniline tehnoloogia sai alguse just inimestevahelise suhtluse analüüsimisest. Vana kaardisüsteem sellist infot ei kajastanud.
Uue Google Street View (tõlkes „tänavavaade“) abil on võimalik end suumida lauaarvutit või mobiiltelefoni kasutades sinna geograafilisse kohta, kuhu soovid minna, ning end ka tänaval ringi keerata. Iga tänav, iga maja, iga küla ja linn on nüüd mahutatud sellisesse seadmesse, mida me oma taskus kaasas kanname.
„Sa võid sisuliselt Tallinna lennujaamast rentida auto ja sõita Google Mapsi abil Kesk-Euroopasse välja, ilma et peaksid vahepeal ühegi inimesega sõnagi rääkima. Kogu info on andmebaasis salvestatud ja tasuta kättesaadav kõigile inimestele üle maailma,“ võtab Kallayil kokku Google Mapsi sünniloo.
GOOGLE MISSIOON
Hoolimata edust on Google’i missioon „organiseerida kogu maailma info ja teha see universaalselt ja tasuta kõigile kättesaadavaks“ samaks jäänud. Selle üliambitsioonika missiooni nimel töötavad Google’i asutajad Larry Page ja Sergey Brin iga päev koos teiste töötajatega. Nii näiteks said asutajad pärast missiooni sõnastamist aru, et enamik maailma infost ei asu praegu siiski digitaalsetes seadmetes ega internetis, vaid raamatutes ja raamatukogudes, kus on kokku umbes 23 miljonit raamatut.
Kuid ükski raamatukogu ega muu asutus ei huvitunud raamatutes oleva info digiteerimisest ning polnud olemas ka skannerit, mis oleks võimaldanud miljoneid raamatuid skaneerida. Siis alustas Larry Page ise raamatute info digiteerimiseks skanneri loomist nii, et ühendas statiivil fotokaamera metronoomiga – sellega oli tagatud lehekülgede pööramisel skaneerimiseks vajalik kindel rütm.
Google’i asutajate ja töötajate suhtumine on: „Pole probleemi, me mõtleme välja, kuidas see tehtud saab!“ Nüüdseks on Google Books (tõlkes „raamatud“) miljoneid raamatuid sisaldav digiteeritud raamatukogu. „See on taas näide, milleni viib ambitsioon kasutada tehnoloogiat suurte eesmärkide nimel,“ räägib Kallayil.
Eesti elanike arv on 1,3 miljonit, millest internetikasutajaid on ehk pool miljonit. Eesti kasutajaskond poleks mitte iialgi Google’i-taolisele firmale majanduslikult elujõuline turg võrreldes Hiina või Jaapaniga. Milleks siia investeerida ja teha Google Search või Google Maps eesti keeles kättesaadavaks?
„Google’i missioon ja pühendumus tähendavadki, et tooted peavad olema kõikjal ja kõigile kättesaadavad, olgu Hiinas või Jaapanis või Eestis, ilma riigipõhist tasuvusmudelit vaatamata,“ sõnab Gopi Kallayil.
GOOGLE - SEE ON VÄGA VÕIMAS VEEBILEHT!
Google’i bränd on üle ilma nii tuntud, et kui Gopi Kallayil Indias ühe hindu pühamehe ja askeediga sõbrunes ning talle oma visiitkaardi ulatas, hüüatas askeet teadja näoga: „Ah jaa, Google, see on väga võimas veebileht!“
Et bränd populaarsuse saavutaks, on tarvis kolme tingimust, loetleb Kallayil: „Esmalt see, et Google’i bränd on inimestele väga kasulik ning sarnaselt teistele tugevatele brändidele – Apple, Disney – on meil oma tooted, mis on paljudele inimestele vajalikud: need lahendavad suuri probleeme, millega inimkond seisab silmitsi. Kasvõi tasuta otsing Google Search, mis võimaldab ükskõik millises võõras linnas leida lähima restorani, taksopeatuse või muu huviväärsuse vaid ühe näpuliigutusega.
Või Google Home’i (tõlkes „kodulahendus“) tehnoloogia, mis mind hommikuti äratab. Ma lähen kööki, ütlen: „OK, Google!“ ja Google hakkab minuga suhtlema: „Tere hommikust, Gopi, täna on ilus ilm! Liiklusummikuid pole.“ Seejärel arvestab ta minu asukohta ja päevaplaani vaadates välja, mis ajaks pean lennujaama jõudma, ning paneb teevee keema. Loomulikult teab ta, et mulle meeldib BBC, ning ta mängib seetõttu mulle ette BBC uudiseid.“ Need tooted saavad aru, kuidas inimesed mõtlevad ja funktsioneerivad.
„Teiseks peab heal brändil olema taga tugeva missiooniga firma, kus töötatakse ambitsioonikate eesmärkide nimel ning mille sisemine töökultuur resoneerib eesmärgi ja missiooniga. Nii nagu Google, kes on eesmärgiks võtnud organiseerida kogu maailma info ja teha see universaalselt kättesaadavaks kõigile,“ selgitab Kallayil.
Tuntud brändidel on veel ka kolmas oluline omadus, sõnab Kallayil – mängulisus! „Uued lahendused ja tooted peavad olema lahedad ja neid peab olema meeldiv kasutada. Kui ühendada meeldiv kasulikuga, siis ongi sündinud bränd, mida armastatakse.“
KIRGLIK JOOGAHARRASTAJA
Kuidas ühendada meeldiv kasulikuga, teab Gopi Kallayil hästi. Kirgliku joogapraktiku ja mediteerijana hakkas ta Google’is korraldama iganädalasi jooga- ja meditatsioonitunde. Alguses oli temaga koos tunnis üks kolleeg, kuid ajapikku kasvas sellest algatusest välja Google’i joogaharrastajate võrgustik (ingl yogglers). Täna on Google’i töötajaskonna hulgas jooga- ja meditatsioonitunnid nii populaarsed, et igal nädalal osaleb neis 3500–7000 inimest, kui kokku lugeda osalejaid kõikides Google’i kontorites üle maailma.
„Google’i töötajaskond on muutunud maailma suurimaks joogaharrastajate grupiks,“ selgitab Kallayil, kes juhendab endiselt igal esmaspäeval joogatundi Googleplexis (Google’i peakontor Silicon Valley ligidal).Ta lisab, et üha rohkem inimesi mõistab, et elus on peale töö, palga, maja, perekonna ja auto, millega me iga päev pealispindselt tegeleme, ka sügavama tähendusega teemasid. Üha enam inimesi saab aru, et meie kogu elu, olgu see Silicon Valleys või Indias, on filtreeritud meie keha, mõistuse ja vaimu kaudu, mis on justkui meie liiklusvahendid läbi elu. „Seega on meil vastutus kanda hoolt selle ainulaadse vara eest, mis meil inimestena on, – meie mõistus, keha ja hing,“ räägib Kallayil.
Kõik väline tuleb meie sisemise „tehnoloogia“ abil meie seesmisest maailmast. Järelikult on väga oluline küsimus, kuidas saavutada selle sisemise tehnoloogia üle parem kontroll
ja seda paremini mõista. „Kogu meie sisemise tehnoloogia kvaliteet ja muudatused, mida kogeme, algavad pealtnäha lihtsatest asjadest – toitumisest ja mentaalsetest protsessidest,“ on Kallayil veendunud.
„Mind õpetas mediteerima üks lihtne India naine, kes oli sel ajal mulle vaimse õpetaja eest. Ta rääkis minuga selles keeles, mida ta oskas. Ta polnud kunagi kuulnud termineid EEG (lühend väljendist Electroencephalography ’elektrofüsioloogiline ajulainete monitoorimine’) või ajuvõngete analüüs.Kuid aina enam selgitab jooga ja meditatsioonitehnikate populaarsust ka see, et üha rohkem on ilmunud teaduslikke tõestusi, mis näitavad nende positiivset mõju inimese ajule, stressitaseme langusele ning üleüldisele heaolule.
Näiteks on neuroteadlane Richard J. Davidson tõestanud, et mediteerimine teeb inimesed rõõmsamaks ja selle mõju on tõestatav ajuvõngete sageduse muudatuste abil. „Firmad on aru saanud, et jooga ja meditatsioonitehnikate abil saavutavad inimesed psühholoogilisel ja mentaalsel tasandil palju suurema võimekuse.“
Google on eksperimenteerinud meditatsiooniprogrammiga „Search Inside Yourself“ („Otsi iseenda seest“), millest on praeguseks kasvanud välja Google’i kõige populaarsem koolitus- programm. Programm sai alguse, kui Google’is märgati, et meditatsioonitreening mõjub inimestele väga kasulikult, eriti nende puhul, kelle töö on stressirohke. Taoliste treeningute abil suudavad inimesed end töökeskkonnas paremini kontrollida, nende südametegevus aeglustub, kortisooli ehk stressihormooni tase veres langeb ning nende kommunikatsioonioskused, loomingulise mõtlemise võime ja probleemide lahendamise oskused paranevad.
Kallayili sõnul on see kõige selgem tõestus, et meditatsioonitreeningutel on olemas otsene äriline väärtus lisaks sellele, et inimesed, kes mediteerivad, on reeglina paremad kuulajad ning austavad üksteist rohkem.
„Järgmisel nädalal lähen ärireisile Mexico Citysse, kus mul on paari päeva jooksul seitse kohtumist suurklientidega ning nende kohtumiste vahel palus Google’i kohalik kontor, et peaksin nende töötajatele meditatsioonist loengu ning teeksin treeningu. See näitab, kui janused on inimesed taolise sisu järele,“ sõnab Kallayil.
Gopi Kallayili raamat „The Internet to the Inner-Net“ on tõlgitud eesti keelde ja ilmub pealkirja all „Internet Sinu sees“ 2018. aasta aprillis.