Järgmine
Gopi Kallayil

Elisabeth Haich


Minu eesmärgiks pole kaugeltki maalida teie silme ette ajaloolist pilti Egiptusest. Inimene, kes elab mistahes paigas, pole oma riigi kommete, keele ja religiooni produkt. Vaatamata oma etnoloogilisele eripärale, elukohale ja ajastule, kannab inimene endas rõõmu ning kurbust nagu iga teinegi. Kõik inimesele omane on ja on alati olnud ajatu. Sellepärast olen ma järgnevas loos kasutanud tänapäevaseid mõisteid ja püüdnud meelega vältida egiptusepäraseid termineid, et mitte luua illusiooni Egiptuse olustikust. Ülempreester Ptahhotepi õpetused on edasi antud kaasaegsetes mõistetes, et tänapäeva inimesed neid paremini mõistaksid. Ka religioossete sümbolitele on valitud tänapäevased vasted, et nende tähendus oleks kõigile arusaadav.
Kaasaja inimesed mõistavad paremini sõna „Jumal“, kui egiptusepärast terminit „Ptah“, mis väljendab tegelikult sama. Kui öeldakse sõna „Ptah“, siis arvavad inimesed hoobilt: „Ah jaa, Ptah, see on ju Egiptuse Jumal.“ Ei! Ptah polnud Egiptuse Jumal. Vastupidi, egiptlased nimetasid meile tuntud Jumalat Ptah´iks. Teiseks näiteks võiks olla Saatan, mis on nende terminoloogias Seth.
Sõnad Jumal ja Saatan kannavad meie jaoks selgemini mõistetavat tähendust kui mõisted Ptah või Seth, mille tähendus võib kaasaegse inimese jaoks olla tühi, kuiv ja mõttetu. Logos ja loov printsiip on meile tänapäeval mõistetavam kui Horus-pistrik. Elekter oli ka aastatuhandeid tagasi elekter ja aatom oli aatom, neid vaid nimetati teisiti. Minu kommentaari eesmärk on suunata lugejat keskenduma pigem loo sisule ning mitte laskma end häirida ajaloolises kontekstis sobimatuna näivatest terminitest - näiteks lõigus, kus Egiptuse ülempreester räägib ahelreaktsioonist. Olen tahtlikult vältinud iidse terminoloogia kasutamist nähtuste puhul, millele on olemas kaasaegne ja kõigile üheselt mõistetav nimetus.

FAKTE ELISABETH HAICHI KOHTA

FAKTE ELISABETH HAICHI KOHTA

Elisabeth Haich (20. märts 1897 – 31. juuli 1994) sündis Ungari pealinnas Budapestis, kõrgemasse keskklassi kuulunud neljalapselise perekonna teise lapsena.

Juba varases lapsepõlves avaldusid tema anded klaverimängija, kunstniku ja skulptorina. Tema skulptuure võib leida eksponeerituna erinevatel Ungari väljakutel. Ta oli abielus ja tal oli poeg, kes hiljem asus koos emaga Šveitsis joogatunde andma. 1939. aastal alustas Elisabeth koos Selvarajan Yesudianiga joogateemaliste loengute pidamist.

Teise maailmasõja lõpus oli nad sunnitud Ungarist lahkuma ja seadma end sisse Śveitsis, kus Elisabeth viibis oma elupäevade lõpuni. Koos Yesudianiga asutasid nad Euroopa vanima ja suurima joogakooli.

1953. aastal kirjutas Elisabeth Haich enda kõige suurema edu saavutanud raamatu „Pühitsemine“, mida on tõlgitud 17 keelde ja müüdud maailmas miljonite eksemplaridena. Tema sulest on ilmunud ka mitmeid teisi raamatuid nagu näiteks „The Day With Yoga“ (Päev joogaga), „Sexual Energy and Yoga“ (Seksuaalenergia ja jooga) „Wisdom of the Tarot“ (Taro tarkus) ja Selvarajan Yesudianiga kahasse kirjutatud „Self Healing Yoga and Destiny“ (Enesetervendamise jooga ja saatus). Kõik eelpool mainitud raamatud on inglise keeles kirjastanud Aurora Press.

Kuni elupäevade lõpuni pidas Elisabeth Haich loenguid ja nõustas vaimsel teel olijaid.

Järgmine
Gopi Kallayil