Lapse sünd võiks olla rõõmusündmus… aga elu ei küsi alati, kas sa oled valmis. 
Enamikes peredes on beebi sünd imeilus hetk – uus algus, uus armastus, uus elu.
Aga vahel teeb elu järsu kannapöörde.
Enamikes peredes on beebi sünd imeilus hetk – uus algus, uus armastus, uus elu.
Aga vahel teeb elu järsu kannapöörde.
Enamikes peredes on beebi sünd imeilus hetk – uus algus, uus armastus, uus elu.
Aga vahel teeb elu järsu kannapöörde. Mõnikord võib see, mis peaks olema õnnelik sündmus, muutuda hirmuunenäoks
Just sellesse haprasse, päris ja valusalt ausasse teemasse vaatab Ilmar Tomuski raamat “Kõik emad on head”.
See annab aimu, kuidas elu võib pöörata olukorra, mis alguses tundub “õnnetusena”, hoopis kellegi jaoks õnnelikuks alguseks
Üks raamatu kujund jääb eriti südamesse: ema on nagu päike
Ta võib olla olemas ka siis, kui teda ei näe… kui vahele kogunevad pilved.
"Igal lapsel on ema. See on niisama kindel kui see, et igal hommikul
tõuseb päike. Kui taevas on selge, näeb igaüks, et päike on olemas,
aga ta on olemas isegi siis, kui teda näha pole.
…
Marikese ema oligi nagu päike, mis on pilve taga. Ta oli olemas, aga
Marike teda ei näinud ega tundnud ka ema soojust. Nende vahel olid
väga paksud pilved.
…
Enamik inimesi arvab, et kui sul on laps, oled sa maailma kõige
õnnelikum inimene. Kuid Marikese ema ei olnud õnnelik.
Veel ütles ta, et see oli õnnetus."
See katkend ütleb välja ühe keerulise tõe: mõnikord ei tunne täiskasvanu end emaks või isaks saamiseks valmis olevat – isegi siis, kui laps on juba olemas.
Aga lapse lugu ei pea jääma alguse varju. Pilvede tagant võib tulla uus valgus.
Kui otsid raamatut, mis aitab mõista, kaasa tunda ja näha, kuidas armastus võib tulla teist teed pidi, siis see lugu on just sulle.